ARENDUSVALDKONNAD
Kõikide arendusvaldkondade puhul lähtutakse kooliastme põhimõttest, mis on järgmine:
I kooliaste – oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid;
II kooliaste – oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina; oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab säilitada digivahendite abil infot ning vormistada tekste; on teadlik digikeskkonna ohtudest ja oskab kaitsta oma privaatsust; samuti luua digivahendite ja juhendaja abil erinevaid õppematerjale;
III kooliaste – suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskideta kasutada; luues iseseisvalt digivahendite abil erinevaid õppematerjale.
Peamiseks eesmärgiks, olenemata kooliastmest, on arendada õpilastes digipädevust, see tähendab suutlikkust kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, tegutsedes kodanikuna kui ka suheldes digikogukondades. Osaleda digitaalses sisuloomes tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ning kasutamisel. Olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust; järgida digikeskkonnas moraali- ja väärtuspõhimõtteid ning kasutada probleemilahenduses sobivaid digivahendeid.
I kooliaste – oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid;
II kooliaste – oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina; oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab säilitada digivahendite abil infot ning vormistada tekste; on teadlik digikeskkonna ohtudest ja oskab kaitsta oma privaatsust; samuti luua digivahendite ja juhendaja abil erinevaid õppematerjale;
III kooliaste – suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskideta kasutada; luues iseseisvalt digivahendite abil erinevaid õppematerjale.
Peamiseks eesmärgiks, olenemata kooliastmest, on arendada õpilastes digipädevust, see tähendab suutlikkust kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, tegutsedes kodanikuna kui ka suheldes digikogukondades. Osaleda digitaalses sisuloomes tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ning kasutamisel. Olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust; järgida digikeskkonnas moraali- ja väärtuspõhimõtteid ning kasutada probleemilahenduses sobivaid digivahendeid.
A1: Sotsiaalained (ajalugu, inimeseõpetus, ühiskonnaõpetus), mille puhul on olulisel kohal ühissuhtlemist ja ühiskirjutamist toetavad digikeskkonnad ja rakendused, mille abil on võimalik arendada õpilastes digikeskondades koostöötegevusi. Kindlasti on sobilik sotsiaalainete puhul luua erinevaid allikaid – helifaile, videosid, fotosid, digilogisid, et seeläbi saavad õpilased arendada oma digioskusi erinevate allikate loomiseks.
A2: Reaalained (arvutiõpetus, matemaatika), mille puhul on võimalik luua nii programeerimisel põhinevaid programme ja rakendusi kui ka kasutada mitmeid erinevaid rakendusi matemaatikaks, näiteks GeoGebra, T-algebra, Wiris, Moodle, Kahoot, Weebly, Futaba, Mathbingo.
A3: Loodusained (bioloogia, geograafia, füüsika, keemia, loodusõpetus), mille puhul toimub õpilaste digipädevuse arendamine ja digioskuste kasutamine praktilise õppimise käigus, milleks kasutatakse erinevaid rakendusi, näiteks linnu- ja kahepaiksete määrajaid, sambliku ja kivimite rakendusi ning GPSi võimalusi välitundide läbiviimiseks. Lisaks on oluline ka tunda kaarti ning sellest tulenevalt kasutada erinevaid geo-rakendusi, sealhulgas orienteerumiseks ning geopeituseks. Inimese tundmaõppimiseks elundkondade ja elundite rakendusi; loodusfotograafia tegemiseks ja lihvimiseks pilditöötlusprogramme.
A4: Humanitaarained (eesti keel ja kirjandus, inglise keel, saksa keel, vene keel), mille puhul keeli õpetades kujundatakse õpilastes kõiki üldpädevusi. Keeleõpe rikastab mõtlemist, arendab oskust väljendada end täpselt ja arusaadavalt, luua erinevaid tekste ning analüüsida neid tekste. Märkimisväärselt on keelte õppimisel abiks mitmed digikeskkonnad, kus huvilisel/õppuril on võimalik nii luua erinevaid kaarte sõnapaaride meenutamiseks/õppimiseks. Tõlketegevusteks on loodud rakendused, mille abil saab nii otsida endale mittetuntud sõnade vasteid kui ka kontrollida oma sisetunnet seoses keelevaistuga. Keeli õpetades kujundatakse õpilastes kõiki üldpädevusi. Keeleõpe rikastab mõtlemist, arendab oskust end täpselt väljendada, luuakse erinevaid tekste ja püütakse neist aru saada, tõlgitakse. Selles valdkonnas saab väga palju toetuda erinevatele infotehnoloogilistele võimalustele.
A5: Loovained (huviringid, kehaline kasvatus, kunstiõpetus, käsitöö ja kodundus, muusikaõpetus, tööõpetus), mille puhul keskseks mõisteks ehk jooneks on “loovus”. Loovainete puhul on võimalik luua erinevaid objekte, näiteks kunstiõpetuses toetuda teatud kunstivoolu iseloomujoontele, mille toel enda kunstiobjekti luua; muusikaõpetuses on võimalik olemasolevaid helifaile töödelda ning lisaks isegi luua helifaile.
A2: Reaalained (arvutiõpetus, matemaatika), mille puhul on võimalik luua nii programeerimisel põhinevaid programme ja rakendusi kui ka kasutada mitmeid erinevaid rakendusi matemaatikaks, näiteks GeoGebra, T-algebra, Wiris, Moodle, Kahoot, Weebly, Futaba, Mathbingo.
A3: Loodusained (bioloogia, geograafia, füüsika, keemia, loodusõpetus), mille puhul toimub õpilaste digipädevuse arendamine ja digioskuste kasutamine praktilise õppimise käigus, milleks kasutatakse erinevaid rakendusi, näiteks linnu- ja kahepaiksete määrajaid, sambliku ja kivimite rakendusi ning GPSi võimalusi välitundide läbiviimiseks. Lisaks on oluline ka tunda kaarti ning sellest tulenevalt kasutada erinevaid geo-rakendusi, sealhulgas orienteerumiseks ning geopeituseks. Inimese tundmaõppimiseks elundkondade ja elundite rakendusi; loodusfotograafia tegemiseks ja lihvimiseks pilditöötlusprogramme.
A4: Humanitaarained (eesti keel ja kirjandus, inglise keel, saksa keel, vene keel), mille puhul keeli õpetades kujundatakse õpilastes kõiki üldpädevusi. Keeleõpe rikastab mõtlemist, arendab oskust väljendada end täpselt ja arusaadavalt, luua erinevaid tekste ning analüüsida neid tekste. Märkimisväärselt on keelte õppimisel abiks mitmed digikeskkonnad, kus huvilisel/õppuril on võimalik nii luua erinevaid kaarte sõnapaaride meenutamiseks/õppimiseks. Tõlketegevusteks on loodud rakendused, mille abil saab nii otsida endale mittetuntud sõnade vasteid kui ka kontrollida oma sisetunnet seoses keelevaistuga. Keeli õpetades kujundatakse õpilastes kõiki üldpädevusi. Keeleõpe rikastab mõtlemist, arendab oskust end täpselt väljendada, luuakse erinevaid tekste ja püütakse neist aru saada, tõlgitakse. Selles valdkonnas saab väga palju toetuda erinevatele infotehnoloogilistele võimalustele.
A5: Loovained (huviringid, kehaline kasvatus, kunstiõpetus, käsitöö ja kodundus, muusikaõpetus, tööõpetus), mille puhul keskseks mõisteks ehk jooneks on “loovus”. Loovainete puhul on võimalik luua erinevaid objekte, näiteks kunstiõpetuses toetuda teatud kunstivoolu iseloomujoontele, mille toel enda kunstiobjekti luua; muusikaõpetuses on võimalik olemasolevaid helifaile töödelda ning lisaks isegi luua helifaile.
Digipööre on 21. sajandi kooli lahutamatu osa, sest aina kiiremini ja kiiremini arenevad erinevad digivõimalused ning suureneb ka digivahendite kasutajate arv – meie koolis on nendeks nii õpilased, õpetajad, lapsevanemad kui ka teised koolikogukonna liikmed. Toetamaks koolipere liikmete digipädevust, on oluline rakendada õppetegevustes digivahendite kasutamist.